1. aprillist jõustus uus ohvriabi seadus

1. aprillist jõustus uus ohvriabi seadus, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele.

Mõned olulisemad muudatused:

• Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid saavad traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest.
• Seaduse järgi tagatakse traumast taastumist toetav vaimse tervise abi kriminaalmenetluse tunnistajatele samadel alustel kui ohvrile endale.
• Paremaks abistamiseks saame õiguse kõrge riskiga täisealiste perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega.
• Kuriteoohvri hüvitis muutub abivajajale kättesaadavamaks ja taotlemine lihtsamaks.

Tänu sisseviidud muudatustele on pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel võimalik abi saada ka juhul kui ei ole alustatud süüteomenetlust, muutes loodetavasti abi kättesaadavamaks paljude kuriteoohvrite jaoks.

„Suur osa ohvritest ei jõua politsei, ohvriabi ega tervishoiusüsteemini ja ei saa seetõttu ka abi, mis on olemas ja võiks aidata traumast taastuda. Uue seaduse loomise eesmärk oli ühelt poolt tagada rohkemate traumat kogenud inimeste jõudmine ohvriabini, teisalt suurendada teenuste ja hüvitiste kättesaadavust ning kolmandaks kvaliteeti,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusosakonna juht Kaire Tamm.

ProVida on Ohvriabi pikaaegne koostööpartner ja meie spetsialistid on valmis pakkuma psühholoogilist tuge traumaga toimetulekuks ja taastumiseks.

Loe täpsemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/uus-ohvriabi-seadus-parandab-abi-kattesaadavust

Ohvriabi teenustest täpsemalt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi

Lastekaitse Liidu tasuta videoloengud lapsevanematele

Lastekaitse Liit korraldab videoloengute sarja lapsevanematele!

Alates 1. märtsist käsitlevad laste- ja peredega tegelevad spetsialistid iga kahe nädala tagant üht teemat:

1. Mida teha, kui lapsel on digisõltuvus?
2. Kuidas toetada oma lapse vaimset tervist?
3. Mida teha, kui mu laps mõtleb suitsiidile?
4. Kuidas jääda rahulikuks, kui mu laps jonnib?
5. Kuidas saada aru, et minu last on seksuaalselt väärkoheldud?
6. Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus?

Iga teema juurde lisatakse ka täiendavaid lugemis- ja videomaterjalide soovitusi.

Lisainfo ja ligipääs loengutele: https://www.lastekaitseliit.ee/et/videoloengud-lapsevanematele/

Avatud Dialoogi rakendamine Eestis

ProVida meeskonnal oli kahe aastat jooksul võimalus olla kaasatud uue sekkumise piloteerimisse Eestis. Avatud Dialoogi väljaõppesse valiti Eestis osalema kolm rehabilitatsiooniasutust: Põhja-Eestis Papaver MTÜ, Kesk-Eestis Akersoni OÜ ja Lõuna-Eestis ProVida Kliinik OÜ. Uue sekkumise eesmärgiks oli tagada rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus lapse enda keskkonnas (kodu, kool vm), kus rehabilitatsiooniprotsess oleks süsteemne, tulemuslik ning kaasatud oleks kogu lähi- ja tugivõrgustik.

Avatud Dialoogi (AD) raames viiakse läbi võrgustikukohtumised, kus mure keskmes oleva lapse ja tema jaoks oluliste võrgustikuliikmetega (pere, kaasatud spetsialistid, õpetaja jm) teeb koostööd reflekteeriv tiim (vähemalt kaks AD praktikut). Praktikud tuginevad teenuse osutamisel lapse individuaalsele olukorrale, koondades kõik ressursid lapse aitamiseks ühtekokku. Avatud dialoogi praktikud arvestavad kõigi osapoolte nägemusega, ei suuna edasi ja pakuvad turvalist keskkonda, kus olukorrast räägitakse kõigi osaliste juuresolekul. Avatud suhtlemine ja reflekteerimine võimaldab individuaalsed teenused ja muud tugimeetmed seostada tervikuks, tekib ühtne arusaam ja väheneb teenuste killustatus. Teenuse osutamise tulemusena tekib osapoolte vahel dialoog, saavutatakse teenuste keskel oleva lapse parem heaolu ja toimetulek.

Lisaks AD praktikute väljaõppele ja selle rakendamisele sotsiaalse rehabilitatsiooni raames viis Tartu Ülikool läbi ka uuringu AD tegevustest ja tulemustest. Uuringus osalesid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavate 0–15-aastaste laste vanemad, kolme erineva rehabilitatsiooniasutuse spetsialistid ning teenust korraldava Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Uuringu tulemustest valmis e-kogumik, mis on kättesaadav: https://dspace.ut.ee/handle/10062/88220

Lisaks on nüüd võimalik ProVida ja teiste projektis osalenud spetsialistide muljetest lugeda siin: https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/avatud-dialoogi-projektis-osalevate-meeskondade-kogemused?fbclid=IwAR1uf2nioJfBaN_L_giANLjGpXbXnMW3yVHT41ZxbHK3tssqwDnMYW3iAnY

Täpsemalt saab AD põhimõtetega tutvuda ja selle rakendamisest laste sotsiaalses rehabilitatsioonis lugeda siit: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/avatud-dialoog-laste-sotsiaalses-rehabilitatsioonis?fbclid=IwAR3pTnjGWiXi0AGWLq0fMfEy-qRpefpMbNf6hbmwjGK_W-SqfuFBXaQlxjY

ProVida meeskonnast osales AD väljaõppes Marika Käggo, Mirjam Veermäe, Kadri Paal, Helmer Hallik ja Ewa Roots. Suur-suur aitäh teile, et teete oma tööd säravate silmadega ning otsite aina uusi võimalusi, et oma teadmisi ja oskusi arendada!

Pildil kõik AD Eestis rakendamise teerajajad: TÜ ühiskonnateaduste instituut, Open Dialogue UK, ProVida Kliinik, Nõustamis- ja koolituskeskus Papaver ja Akersoni OÜ. (Pilt: https://www.facebook.com/sotsiaalkindlustusamet/photos/a.1378400062193378/4647105761989442/)

Loovteraapia ProVidas

ProVida üheks alustalaks on tegevuse algusest saadik olnud loovteraapia. Loovteraapia pakub võimalust toetada meie vaimset-, emotsionaalset- ja füüsilist heaolu ning toimetulekut. See arendab loovust, aidates näha asju ja elu uue nurga alt, luua paremat kontakti iseenda ja ümbritseva maailmaga. Loovad tegevused võivad aidata alandada stressitaset või vastupidi ergutada erinevaid meeli. Teraapias on olulisel kohal loominguline tegevus (maalimine, joonistamine, voolimine, meisterdamine jne), mis heaks alternatiiviks verbaalsele eneseväljendusele. Läbi loomingu saab klient väljendada oma tundeid ja mõtteid, mida vahel on keeruline verbaalselt edasi anda.

Loovteraapias osalemiseks ei ole joonistamisoskus oluline. Olulisel kohal on loominguline protsess, kliendi loovuse toetamine ning läbi kunstitöö teraapias püstitatud eesmärkideni jõudmine. Loovteraapiasse võib pöörduda väga erinevate teemadega ja sobivaid tegevusi leitakse koostöös iga inimesega hoolimata tema vanusest või eripäradest. Näiteks võib teraapias toetada nii positiivse minapildi kujundamist; tähelepanu ja keskendumisvõimet; loovust; tugevate tunnetega, trauma ja stressiga toimetulekut; arendada suhtlemisoskust ning vähendada ärevust.

Loovteraapia kohtumised on mängulised, loometöö tulemus sageli ettearvamatu ja jõuduandev nii kliendile kui ka terapeudile. Nii võibki näiteks juhtuda, et laps, kes paar aastat tagasi ei olnud nõus ruumi sisenema, ega ühegi spetsialistiga mingit koostööd tegema, on tänaseks päevaks leidnud loovteraapia abiga maalimise, mille kaudu oma emotsioone maandada, olla aktsepteeritud ja toetatud. Või siis on just loovtegevus olnud abiks ka täiskasvanutele oma mõtete ja tunnete mõistmisel kui sõnadest on jäänud puudu või need teevad liigselt haiget.

Hetkel töötab ProVidas kolm loovterapeuti, kelle igaühe tee erialani on olnud erinev. Annika jõudis loovteraapia õpinguteni läbi varasema kogemuse kunsti ja lastega, otsides mingis eluetapis muutust, midagi, mis jääks küll samade väärtuse juurde, kuid ei oleks päris tegevkunstniku või kunstiõpetaja roll. Miina armastab juba lapseeast peale kunsti ja käsitööd ning tunneb siiani, et loominguline ja käeline tegevus mõjub ka talle endale teraapiliselt. Samuti on pakkusid talle huvi psühholoogia ja eneseareng ning avastades kunstiteraapiate eriala, leidiski ta end sealt peatselt õppimas. Kai jaoks oli loovteraapias midagi ebatavalist ja kutsuvat, mis teda köitis ning motiveeris varasemaid teadmisi kunstiõpetajana avardama.

ProVida loovterapeudid ootavad teraapiasse kõiki, kes on avatud koos avastama, kuhu pliiats, pintsel või savitükk neid juhatada võib.

ProVidast sai Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) liige!

VATEK on vaimse tervise valdkonna organisatsioonide võrgustik, mille ühiseks sihiks on Eesti elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamine ning valdkondliku poliitika kujundamine.

VATEK on paari aastaga tõestanud end tugeva eestkõnelejana, kes toob ühte inforuumi kokku erinevad tervishoiuteenuste osutajad ning poliitikakujundajad. ProVida pakub laia teenuste valikut inimestele läbi kogu nende elukaare, sageli on meie spetsialistid inimesele toeks pikema aja jooksul ning näeme seeläbi lähedalt murekohti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. Koostöö VATEKiga võimaldab meil jagada oma pikaajalist kogemust ja aidata kaasa tervishoiuteenuste edendamisesse. Muudatuste elluviimine nõuab osapooltelt omavahel tihedat suhtlust ja ühiseid sõnumeid laiemale kuulajaskonnale. Samuti on VATEKi võrgustikku kuulumine meile oluline kvaliteedimärk.

VATEKi tegevusest lähemalt:

https://www.facebook.com/eestivatek

https://www.vatek.ee/

Jääme põnevusega ootama asjalikku ja lahendustele suunatud koostööd!

Jõulutervitus

Jaanuaris alustab kogemusgrupp “Pikaajalise kriisiga toimetulek”

Ootame uue kogemusliku tugigrupiga liituma inimesi, kelle elus on raske periood, mis on seotud mõne suurema elumuutusega (näiteks lahkuminek, töökaotus, pikaleveninud lein, lähedase haigus) või on seda varem kogenud ja tunneb, et on sellesse valusse liiga kauaks kinni jäänud. 

Grupi eesmärgiks on toetada inimest läbima seda protsessi teadlikult. Mida teadlikumalt seda teha, seda paremini on võimalik väljuda kriisist ja kohaneda uue olukorraga ning eluga edasi liikuda. Gruppi juhib kogemusnõustaja Merle Meitus.

Grupp koosneb 8-10 osalejast. Grupi kohtumised toimuvad 6 korda üle ühe või kahe nädala ja üks kohtumine kestab 2-2,5 tundi. 

Klient ise grupitöö eest tasuma ei pea, grupitööd on rahastatavad kasutatavate teenuste raames. Erateenusena grupis osalemine kokku 150 EUR (1 kohtumine 25 EUR).

Läbiviija:  Merle Meitus (kogemusnõustaja, perekonstellöör)

Toimumise koht: Teguri 37b (IV korrus), Tartu

Registreerumine: https://bit.ly/providakogemusgrupp (kuni 4. jaanuar)

Lisainfo: liis@provida.ee

Grupp lapsevanematele: “Tasakaalukam vanemlus”

Tugigrupp lapsevanematele, kes tunnevad, et nende endi lapsepõlves kogetu mõjutab liigselt lapse ja vanema suhet. Grupi eesmärk on anda algteadmisi lapsepõlves kogetud negatiivsetest mõjudest ning pakkuda näpunäiteid, mis aitavad sellest taastuda ja nende mõjudega toime tulla. Vanemad õpivad teadvustama oma lapsepõlves kogetud negatiivsest kohtlemisest tulenevaid raskuseid ja arendavad välja endale sobivaid tasakaalustavad nipid raskustega hakkamasaamiseks.

„Tasakaalukam vanemluse“  grupiga alustame 6. veebruarist. Anna oma osalemise soovist meile teada hiljemalt 31. detsembriks: https://bit.ly/providavanemlusgrupp

Lisainfo: marika@provida.ee või mirjam@provida.ee.

Koolitus (12. detsember): Lapsega mängimise väärtus

Ootame kõiki huvilisi koolitusele!

Koolitusele registreerumine: bit.ly/providamängukoolitus (kuni 9. detsember 2022)

Lisainfo: marika@provida.ee

Vabad ajad psühholoogile ja loovterapeudile

ProVida meeskond on taas täienenud. Tänu sellele on saadaval vabu aegu psühholoogi ja loovterapeudi juurde!