Kontakt ja registreerimine: Tel. +372 5912 7991; e-mail: info@provida.ee


Marika Käggo
Juhataja psühholoog-pereterapeut
superviisor

Janne Susi
 Juhiabi
(E-R kell 10.00-17.00)

Imbi Suun  
Kliiniline psühholoog
Kognitiiv-käitumisteraapia
Liisa Puusepp
Psühhiaater

Auli Kõnnussaar
Psühholoog-pereterapeut

Rena Pent
Psühholoog-pereterapeut

Malle Luik
Psühholoog-muusikaterapeut
Superviisor
Tähe Rootsmäe-Sööt
Kliiniline psühholoog
Pereterapeut

Mari Peetsalu
Kunstiterapeut

Liisa Kuusk
Eripedagoog
Mänguterapeut

Reet Horn
Logopeed
Irene Sargla
Logopeed/eripedagoog
Taivi Kõiv
Eripedagoog

Merle Alamaa
Sotsiaaltöötaja- võlanõustaja
Tegevusjuhendaja (erihoolekanne)

Ingrid Tiirats
Füsioterapeut
Andra Lääts
Füsioterapeut
Kristin Tamberg
Toitumisnõustaja

Kadri Paal
Tegevusterapeut
Tegevusjuhendaja (erihoolekanne)

Ingrid Korberg
Raamatupidaja-võlanõustaja
Tegevusjuhendaja (erihoolekanne)
Selena Afanasejeva
Tegevusjuhendaja (erihoolekanne)

Maarika Loodus
Tegevusjuhendaja (erihoolekanne)

MARIKA KÄGGO

Juhataja
Psühholoog-pereterapeut, superviisor

Olen psühholoogina töötanud 2004. aastast. Praktilise töökogemuse olen saanud vanglas, koolis, rehabilitatsioonisüsteemis ja liikluspsühholoogina. Lisaks psühholoogi haridusele olen lõpetanud TLÜs kuntsiteraapiate magistrantuuri ja saanud pereterapeudi väljaõppe.

Alates 2012. aastast juhin nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskust ProVida Kliinik OÜ ning võtan vastu inimesi psühholoog-pereterapeudina. Koolitan lapsevanemaid  vanemlusprogramm „Imelised aastad“ raames ja alates 2016. aastast viin läbi tööalast nõustamist ehk supervisioone. Oma töös kasutan erinevaid terapeutilisi lähenemisi nt süsteemne, lahenduskeskne lühiteraapia, loovteraapia, EFT (Tunnetekeskne paariteraapia), Imago dialoog, skulptuur vm.

Pereteraapia juurde jõudsin 2012. aastal esmalt  läbi töö, kuid veel tundsin vajadust nii isikliku arengu kui ka huvi enda peres toimuva vastu. Minus tekkis soov leida oma pereprobleemidele vastuseid. Millistel põhjustel käitumismustrid käivad põlvest põlve ja korduvad samad probleemid? Kuidas on juhtunud nii, et meie peres pole mehed juba mitmeid generatsioone olulised ja tarvitavad liialt alkoholi? Mida mina saan muuta, et minu enda suhe abikaasaga oleks erinev minu vanemate omast? Kuidas saame meie mehega kasvatada poega nii, et minu liigne armastus tema vastu ei põhjustaks ülehoolitsemist? Kuidas olla üks hästi funktsioneeriv perekond? Jne. Minu soov on näha ja näidata peret kui ühtset süsteemi, kus kõik pereliikmed mängivad olulist rolli ja mõjutavad üksteist.

Peale pideva enda teadmiste arendamise ja rakendamise on minu jaoks elus oluline leida tasakaal töö, pere ja vaba aja vahel. Väärtustan koosolemise aega abikaasa, laste ja sõpradega. Samuti ei ütle ära põnevast raamatust, kaasahaaravast filmist ja vahel ka lihtsalt niisama olemisest.

IMBI SUUN

Kliiniline psühholoog,
Kognitiiv-käitumisteraapia

Otsustasin juba põhikoolis, et minu tulevane elukutse on seotud inimeste abistamisega. Nii lõpetasingi psühholoogia eriala Tartu Ülikoolis 2006. aastal. Minu esimene töökohaks oli Tartu vangla, kus tekkis süvendatud huvi isiksushäirete vastu. Lisaks vanglale olen töötanud psühholoogina nii tava-kui erikoolis ning rehabilitatsioonisüsteemis. Oman kliinilise psühholoogi kutsetunnistust ning igapäevaselt töötan psüühikahäiretega noorukite ja täiskasvanutega kasutades peamiselt kognitiiv-käitumisteraapia meetodeid. Algtasemel olen läbinud ka lahenduskeskse lühiteraapia, kunstiteraapiate ning pereteraapia kursused, olen motiveeriva intervjueerimise treener. Vabal ajal puhkan pere ja sõprade seltsis ning naudin vaikust ja rahu looduses. Enda elus olen lähtunud põhimõttest, et kui midagi väga tahta, siis on kõik võimalik.

MARI PEETSALU

Kunstiterapeut

2009 aastal lõpetasin Tallinna Ülikooli loovteraapiate magistrantuuri. Enne kunstiteraapia juurde jõudmist õppisin õpetajaks, pedagoogika on minu huviks olnud aastaid, olen end harinud waldorfpedagoogilistel kursustel ning töötanud lasteaias. Ka kunstiteraapias on minu huvi suunatud ennekõike lastele. Oma töös rakendan eelkõige visuaalkunsti teraapia tehnikaid, kuid tihti kasutan lastega ka liikumist ning draamateraapia elemente. Pean ülioluliseks turvalise ning hinnangutevaba suhte loomist kliendiga, et loov eneseväljendus julgeks avalduda ning inimene leiaks loomeprotsessis enda kohta  äratundmisi ning märkamisi, mis aitaksid tal endas peituvat potentsiaali täiel määral igapäevaellu rakendada.
Olen kolme lapse ema. Naudin kunsti, teatrit, pildistamist, loodust ja reisimist, igapäevaselt tegelen joogaga.

MERLE ALAMAA

Sotsiaaltöötaja
Võlanõustaja

Minu kokkupuude sotsiaaltööga sai alguse üle 20 aasta tagasi, kui asusin õppima Tartu Ülikoolis eripedagoogikat, valides kõrvalerialaks sotsiaaltöö. Juba õppimise ajal korraldasin suvelaagreid sotsiaalmajanduslikes raskustes olevate perede lastele ning tegin igapäevaselt peretööd MTÜ Eesti Caritas lastekeskuses. Aastal, kui lõpetasin kõrgkooli, avati Tartus vangla ning ees ootasid uued väljakutsed. Vangla sotsiaaltöötajana olin ametis kokku 12 aastat, puutudes kokku inimestega, kelle halvad valikud olid neid viinud vabast ühiskonnast eraldatuseni. Keerukas klientuur andis hindamatu võimaluse areneda nii inimese kui spetsialistina, aga ka veendumuse – inimest tuleb märgata eelkõige siis, kui ta ise on hädas, mitte alles siis, kui ta on kellelegi teisele juba häda põhjustanud. See arusaamine viis mind 2013. aastal tagasi vabadusse – ennetustöö ja rehabilitatsiooni juurde. Täna on minu põhitööks puuetega inimeste ja nende perede abistamine, samuti võlanõustamine kõigile abivajajatele. Tegelen igapäevaselt nii laste, noorte kui täiskasvanutega, viin läbi sotsiaalsete oskuste treeninguid ja suhtlemiskoolitusi. Tunnen, et mul on valmisolek mõista inimest ühes kõigi tema eripärade, eksimuste või elus seni tehtud kehvade valikutega. Tean, et mul on oskused aidata inimesel leida teeots, mida mööda hakata liikuma suurema iseseisvuse poole. Ja oskuste all ei pea ma silmas koolis õpitud tarkusi, vaid eelkõige minu enda hoiakuid ja suhtumist inimesesse.

Mulle väga meeldib Soren Kierkegaardi järgmine mõte:
Kui ma tahan aidata teist inimest teatud eesmärgile jõuda, pean ma kõigepealt mõistma, kui kaugel ta sel teel on, ja just sealt alustama. Selleks, et aidata kedagi, pean ma mõistma, kes ta on. See tähendab – esmalt mõistma seda, kuidas tema asjadest aru saab. Kui ma seda ei suuda, siis ei aita, et mina tean ja oskan rohkem. Kui ma ikkagi tahan näidata, kui palju mina oskan, tähendab see, et olen edev ja upsakas, ning tegelikult soovin olla teiste poolt imetletud, selle asemel, et kedagi aidata. Kogu siiras abistamine algab lugupidamisest inimese vastu, keda aidata soovitakse, ja seepärast pean ma mõistma, et soov abistada ei ole sama, mis soov valitseda. Vastupidi – soov abistada on soov teist teenida. Kui ma seda ei suuda, ei saa ma kedagi aidata.

INGRID KORBERG

Raamatupidaja
Võlanõustaja
Tugiisik

Olen lõpetanud 2009. aastal EPMÜ majandusteaduskonna finantsjuhtimise ja majandusanalüüsi eriala. Minu töökogemus sai alguse 2005. aastal, kus erasektoris töötades puutusin kokku nö. ettevõtte igapäevaraamatupidamisega. 2010. aastal asutasin Töötukassa starditoetuse abiga oma raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte ning siiani olen tegelenud osaühingute, mittetulundusühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjatele raamatupidamisteenuse osutamisega. 2010. aastast alates olen kirjutanud äriplaane ja projekte EAS-ile, Töötukassale, PRIA-le, KIK-ile ning aidanud seeläbi päris paljudel ettevõtlikel inimestel oma ettevõtlusega alustada.

MALLE LUIK

Psühholoog- muusikaterapeut

Muusikaterapeut Malle Luik (PhD): olen töötanud õpetajana, koolijuhina, kooli- ja kliinilisepsühholoogina, muusikaterapeudina  ning koolitajana väga erinevate sihtgruppidega nii laste kui täiskasvanute seas. Tööaastate jooksul olen end täiendanud paljudes välisriikides, ettekandeid pidanud rahvusvahelistel konverentsidel Ankaras, Jeruusalemmas, Oslos, Louisville’s ja Ohio Ülikoolis/USA. Praegu õpin loovsupervisiooni kursustel Tallinna Ülikoolis.

REET HORN

Logopeed

Olen omandanud Tartu Ülikoolis logopeedia magistrikraadi. Logopeedia õpingud andsid tugeva teoreetilise ja mitmekülgse praktilise kogemuse tööst laste ja täiskasvanutega. Peale õpinguid töötasin logopeedina nii haridussüsteemis kui meditsiinivaldkonnas. ProVida Kliinikus töötan alates 2016. aasta jaanuarist. Oma töös pean oluliseks hea kontakti ja koostöösuhte loomist kliendi ja tema perega. Vabal ajal puhkan koos perega, loen raamatuid või teen aiatöid.

LIISA KUUSK

Eripedagoog

Olen omandanud Tartu Ülikooli eripedagoogika magistrikraadi. Õpingute ajal praktiseerisin teadmisi nii Eestis kui välismaal. Olen olnud vabatahtlik intellektipuudega täiskasvanutele mõeldud kogukondades Eestis, Inglismaal ja Saksamaal. Olen töötanud lapsehoidjana Agrenska Fondi korraldatud laagrites. Tugeva teoreetilise ja praktilise baasi andsid Tartu Ülikooli eripedagoogika magistriõpingud, mil oli võimalus sooritada praktikaid nii lasteaias, tavakoolis, erikoolides, hariduse – ja tugikeskuses. Lisaks olen olnud 3-kuisel praktikal Saksamaal ühes toimetulekukoolis. Alates 2009. aasta jaanuarist olen seotud Maarja Külaga – intellektipuudega  noortele elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalusi pakkuv kogukonnaga.  Täna töötan sealses rehabilitatsioonimeeskonnas eripedagoogina.  ProVida Kliinikus töötan alates 2014. aasta aprillist. Väärtustan pidevat enesetäiendamist ning seetõttu olen lõpetanud rehabilitatsioonispetsialisti baaskursuse, CARe metoodika rakendaja ja mänguteraapia väljaõpped.  Vabal ajal meeldib mulle olla liikuv: tantsida rahvatantsu, matkata, orienteeruda, suusatada, rattaga sõita ja reisida.

TAIVI KÕIV

Eripedagoog

Olen omandanud oma magistrikraadi Tallinna Ülikoolis eripedagoog/nõustaja erialal. Lisaks eripedagoogi haridusele oman ka sotsiaaltöötaja haridust, mis on võimaldanud paremini mõista ja toeteda abivajavaid inimesi. Praktilist töökogemust erivanuses eriliste lastega oman 33 aastat. Varasem pikaajaline töökogemus pärineb sotsiaalsüsteemist asenduskodu lastega töötades ning nende suunamises ja õpetamises. Viimasel aastal olen töötanud haridussüsteemis eelkooliealiste lastega. Käesoleva aasta veebruaris liitusin Provida Rehameeskonnaga. Panustan oma töösse teadmised ja kogemused, mida on kogunenud piisavalt, et aidata teisi inimesi. Sama oluline on mulle minu vaba aeg ja lähedased, kellega koos puhkame, spordime ja reisime.

ANDRA LÄÄTS

Füsioterapeut

Olen pärit Tartust ja olen ise terve elu olnud aktiivne ning liikuv. Tegelesin aastaid rühmvõimlemise ja tantsimisega ning olen ka juhendanud erinevas vanuses tantsu-/võimlemisgruppe. Tänu väga heale bioloogiaõpetajale ja igapäevasele sportimisele tekkis mul gümnaasiumis suur huvi inimese anatoomia ja füsioloogia vastu, mistõttu otsustasin pärast keskkooli minna õppima füsioteraapiat. Lõpetasin 2018. aastal magistriõppe Tartu Ülikoolis füsioteraapia erialal, kus õppisin ja praktiseerisin põhjalikult inimese tugiliikumisaparaadi ja organsüsteemi funktsionaalse võime probleemipõhist käsitlust, eesmärgiga aidata inimestel taastuda vigastustest/probleemidest ja ennetada nende teket. Pärast lõpetamist oli mul võimalus minna paariks kuuks jälgima füsioterapeudi tööd Austraalias – sain silmaringi avardava kogemuse. Pean oluliseks oma töös empaatiavõimet, individuaalset lähenemist ja inimese kui terviku nägemist. Mulle on alati meeldinud inimestega suhtlemine ja nende aitamine, mis tuleb ka antud erialal töös kasuks. Lisaks Provida kliinikule töötan ka spordiklubides füsioterapeudi ja rühmatreenerina. Vabal ajal meeldib mulle veeta aega pere ja sõpradega, lugeda, käia spordiklubis rühmatreeningutes ning teha jalutuskäike looduses.

INGRID TIIRATS

Füsioterapeut

Olen omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis ning läbinud erinevaid erialaseid koolitusi nii neuroloogia, kroonilise valu kui manuaalteraapia valdkonnas. Füsioterapeudina olen töötanud nii kliinilises keskkonnas (SA TÜK ja Viljandi haigla) kui rehabilitatsiooni valdkonnas. ProVida kliinikusse asus ta tööle 2011 aastal.

Töös lähtun eelkõige teadmisest, et “igale probleemile leidub lahendus”. Olulisel kohal on leida iga kliendi jaoks sobiv terapeutiline lähenemine. Usun, et terapeudi töö on õnnestunud siis, kui klient ei vaja enam regulaarset teenust, vaid on leidnud endale meelepärase võimalus olla kehaliselt aktiivne ning tunneb liikumisrõõmu.

AULI KÕNNUSSAAR

Psühholoog-pereterapeut

Olen pereterapeut, psühholoog, koolitaja ja superviisor. Sügav huvi inimeseks olemise vastu on mind motiveerinud õppima psühholoogiat ja erinevaid teraapiaid (pereteraapia, psühhodraama, hingamistöö ja tantsuteraapia). 

Lõpetasin 2003 aastal Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin kuni 2009 aastani koolipsühholoogina. Koolist ära tulles hakkasin koolitama täiskasvanuid, kelle oskustest ja hoiakutest sõltub laste heaolu. Viisin läbi PREP-paarisuhtekoolitusi, Gordoni perekooli ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse koolitusi.  Tartusse elama asumise järel töötasin neli aastat (2014-2018) Tartumaa Rajaleidja keskuses, kus laste arengu toetamiseks keskendusin lapse ümber olevate täiskasvanute nõustamisele. 

Aastal 2011 alustasin pereteraapia õpinguid Kiira Järve käe all. Aastal 2018 asusin õppima pereteraapia koolitajaks ja superviisoriks. 

Olen teist korda abielus ja mul on täisealine poeg.  

Olen Eesti Pereteraapia Ühingu (alates 2012) ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige (alates 2003, juhatuse liige 2007-2013).